Oleme ette valmistanud 5 videot, põnevate faktidega rahvaluulest. Neid võib kasutada rahvaluule teema illustreerimiseks, grupitöödeks, aruteludeks.
Täname rahvaluule uurijat emeriitprofessor Pille Kipparit nõuannete eest materjali koostamisel!
Täname rahvaluule uurijat emeriitprofessor Pille Kipparit nõuannete eest materjali koostamisel!
Enne etendust:
|
|
1. Meie esivanemad ei teadnud midagi rahvaluulest. Nende jaoks olid need lihtsalt laulud, mida nad laulsid ja jutud mida nad jutustasid. See oli igapäevaelu osa.
Rahvajutud, rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad on peale eneseväljenduse ka põlvest põlve edasi antud ühine elutarkus: kogemused ja soovitused, et elu laabuks. Hoiatused halbade tegude eest. Legendid kohtadest või olenditest. Ja loomulikult teevad laulud ja jutud lihtsalt rõõmu. |
|
|
2. Rahvaluule on kogu aeg meie ümber. Tänapäeval on selle näideteks lood tapja-klounidest, ufodest, vampiiridest, zombidest. Ta killud, piltmõistatused, anekdoodid, paroodiad, meemid. Rahvaluule tunnuseks on see, et tal pole ühte autorit. Ta on haarav. Pidevalt muutuv. Pole oluline, kas ta on tõde või väljamõeldis. Erinevalt oma esivanematest jagame me rahvaluulet nüüd kirjapanduna ja interneti teel.
|
|
|
3. Rahvalaulude ja – juttude tundmine oli vanasti väärt oskus. Rahvalaulik oli nagu ajakirjanik kunstnik, näitleja, õpetaja ja uute trendide tutvustaja, vahel ka psühholoogi või terapeudi rollis.
Rahvalaulik ei puudunud kunagi suurtelt töödelt või pidudelt – nt talgutelt või pulmadest. Oma pere keskel võis laulda ja lugusid rääkida igaüks. Vahel räägiti õhtuse võrgukudumise või ketramise kõrvale lugusid tontidest ja kodukäijatest, et lapsed töötegemise ajal magama ei jääks. |
|
|
4.Vanasti olid jutuvestjateks sageli mehed. Kuna meeste käigud ulatusid kodust kaugele metsatöödele, kaubateedele, voori, merele, sõjaväkke, siis oli hea rahvajuttude jutustamise oskus oli mitmes mõttes kasulik. See aitas inimestega paremini läbi saada, hõlbustas öömaja saamist, aitas ostjaid kaubale ligi meelitada, aitas kaasa kontaktidele erinevate rahvaste vahel ja oli abiks tülide klaarimisel.
|
|
|
5. Rahvalauludel, lugudel ja mõistatustel arvati olevad eriline mõju. Näiteks kasutasid kütid neid oma jahiõnne suurendamiseks. Nad jutustasid lugusid metshaldjale, kellelt loodeti tasuks saada hea saaki. Ka kalurid on mitmes paigas hoolitsenud selle eest, et püügiretkel oleks kaasas jutuvestja või laulik. Kui noored mehed õitsil käisid, st öösel karja valvasid, kuulusid ka sinna juurde tulepaistel räägitud mõnusad lood.
|
Peale etendust:
Lisamaterjalid!
Leiate siit näiteid draamamängudest ja -meetoditest, mis võivad sobida selle etenduse vaatamise järgselt rahvaluule teemaga tegelemiseks emakeele ja kirjanduse tunni raames.
Draamavõtted ja rahvajutud on suurepärane kooslus ka inimeseõpetuse või ühiskonnaõpetuse tunnis alusmaterjalina kasutamiseks, et märgata ja analüüsida olukordi ning suhteid inimeste vahel. Mis on muutumatuna püsinud minevikust tänapäevani.
Leiate siit näiteid draamamängudest ja -meetoditest, mis võivad sobida selle etenduse vaatamise järgselt rahvaluule teemaga tegelemiseks emakeele ja kirjanduse tunni raames.
Draamavõtted ja rahvajutud on suurepärane kooslus ka inimeseõpetuse või ühiskonnaõpetuse tunnis alusmaterjalina kasutamiseks, et märgata ja analüüsida olukordi ning suhteid inimeste vahel. Mis on muutumatuna püsinud minevikust tänapäevani.
